Vestlused

KOHVITASSI TAGA


Ilona liudadega
Ilona, sul on palju hobisid – tantsimine, laulmine, lilleseade, aiandus ja kindlasti veel palju muudki, võiksid olla edukas väga mitmel alal. Miks just toitlustaja amet?

Kokk olen ma olnud peaaegu kogu elu - esimese peolaua sõbrale tegin iseseisvalt juba 18- aastasena, kuid ametliku kokatunnistuse sain alles 3 aastat tagasi, kui töö kõrvalt kooli läksin. Küllap on see toiduvalmistamise „kiiks“ ikka geenidega kaasa antud. Mu isapoolne vanaema oli äärmiselt hea kokk. Sama ka minu isa, kes valmistas alati kõik peolauad ja jättis koduste, maitsvate toitude valmistamise ema hoolde. Mu õde pidas eluaeg kokaametit ning lisaks sain hiljuti veel teada, et ka mu emapoolne vanaisa oli laevakokk... käbi kännust kaugele ei kuku!

Oled töötanud pikka aega peakokana rahvusvahelises firmas, koos tütarde Karola ja Siljaga olite 2002 a. Saku Suurhallis toimunud Eurovisiooni toitlustuse korraldusmeeskonna liikmed, oled organiseerinud väga erinevate ürituste toitlustust – kuidas jõudsid mõtteni Cafe Sofiast?

Ühel hetkel lõppeb midagi ja algab uus. 15 aastat ühes firmas töötada on päris hea tulemus sealjuures karjääriredelil pirukaküpsetajast peakokani tõustes. Oma kohvik on olnud mu eluunistus, kuigi vahel ei usu veel isegi, et see ka tõeks on saanud. Rahvusvahelises firmas töötades sain tohutult palju kogemusi,väga tugeva baasi ning „paksu naha“. Jänkud ju šampust ei joo :)

Milline on Cafe Sofia sinu unistustes näiteks 5 või 10 aasta pärast?

Loodan, et Sofia on 5 ja ka 10 aasta pärast endiselt toimiv ning ehk natuke laienenudki. Mu vanem tütar on pagar-kondiitri tunnistusega, noorem on samuti kokadiplomiga ja tundub, et ka kõik lapselapsed on juba“nakatunud“, sest põhiliselt mängitakse toiduvalmistamist. Kõige noorem, alles 3 aastane piiga, peab kindlasti alati ise suppi jagama, ronides toolile, et pliidini ulatuda :)

Millest ammutad oma lõputuna tunduva energia?

Kui teha midagi hingega, sest see lihtsalt meeldib ning tulemusena ka kiidusõnu jagub, siis on see motiveeriv. Kui keegi teeb märkuse, paneb see topelt pingutama. Minu kõrval on mu abikaasa, kes mind igati toetab ja aitab, lapsed, väimehed, sõbrad! Patt oleks nuriseda!

Sinu abikaasast Gunnarist ja tütrest Karolast on tänaseks saanud ka äripartnerid ja Cafe Sofia meeskonna liikmed. Olete alati olnud äärmiselt kokkuhoidev pere... Kuidas näed oma lähedasi pereliikmeid uutest rollidest lähtudes?

Minu jaoks ei ole selles midagi uut, sest oleme töötanud külg-külje kõrval pikki aastaid ning tunneme üksteist ka kõige keerulisemates olukordades. Tunneme ja usaldame - see ongi kõige tähtsam. Cafe Sofia meeskonnast rääkides tahan tänada ka väimees Madist, kes on nädalapäevast ja kellaajast hoolimata andnud oma hindamatu panuse nii avamiseelsestes töödes kui ka igapäevastes toimingutes. Tänan südamest kõiki, kes te nõu ja jõuga abiks olete olnud!


Gunnar on mees, kes üllatab
Gunnar on mees, kes üllatab.

Kogu oma tööelu jooksul autoremondi ja -varuosade maailmas tegusid teinud mees on meie 25- aastase kooselu jooksul üllatanud mind korduvalt.

Elades koos professionaalse kokaga, kellel pole päevatöö lõppedes enam jõudu ega tahtmist kodus kulinaarseid imesid korda saata, on ta õhtusöögiks leplikult nõustunud ka Krakovi vorsti ja saiaga. Nagu öeldakse on tühi kõht kõige parem kokk ning ilmselt see oligi tõukelaud Gunnari kulinaarse ande avanemisele.

Ühel päeval üllatas Gunnar kogu peret kotlettide, süldi ja pannkookidega, mis ka minu nõudlikku maiset arvestades kvalifitseerusid koduse kokakunsti tippklassi. Sellest päevast alates on iga peolauale valmistatava salati ja rosolje autoriks just tema.

Gunnaril on pere ees ka saladusi - omavalmistatud kartulipudru ja šašlõki retsepte hoiab ta kiivalt ainult enda teada. Cafe Sofia klientide ees tal saladusi pole – pakume Gunnari salaretseptide järgi valmistatud roogasid ka meie kohvikus.

Poleks aus jätta mainimata veel ühte Gunnari annet, mis on tema firmamärgiks sõprade ja tuttavate hulgas ja selleks on talle omane "gunnarlik" peen huumorimeel. Gunnar on tõeline rahvamees.




Karola on diplomeeritud praktik
Karola on diplomeeritud praktik.

Karola jõudis toitlustusmaailma juba 14-aastaselt töötades meie pikaaegse tööandja juures algul kooli kõrvalt ning hiljem juba alaliselt. Tema toitlustajakarjäär on alanud saaliteenindaja ja kassapidaja ametist ning sealt juba tasahilju jõudnud kokatöö saladuste juurde. Karola on kiire ja andekas õppija ning hindab kõrgelt praktilise töö kogemust suurköögis, kuid aastal 2010 tundis ta siiski, et ainult sellest jääb tulevikku silmas pidades väheseks. Karola asus tööpõhisele kokaõppele Tallinna Teeninduskooli. Juhtus nii, et koolipinki läks koos temaga ka ema Ilona ning emast ja tütrest said lisaks töökaaslase staatusele ka pinginaabrid...

Kooli lõpueksamite kõrvale mahtus veel üks imeline tähtsündmus Karola elus – sündis väike naerupall Rasmus, kes nüüdseks ka ise agaralt köögis toimetada üritab.

Tööle naastes ootasid Karolat taas uued väljakutsed – temast sai paralleelselt kahe osakonna juht. Seda ametit pidas Karola 2016 aasta juunikuuni, mil temas küpses otsus saada Cafe Sofia täieõiguslikuks liikmeks. Oma uuest väljakutsest räägib Karola vaimustusega: Annan endast parima, et meie armsad kliendid oleksid rahulolevad ja rõõmsad. Soovin, et kõik tunneksid end oodatuna, sest seda nad on!